Eestis katsetati Burkard ja Rotorod eosepüüdjaid, et tuvastada taimehaigusi varakult enne sümptomite ilmnemist ja fungitsiiditõrjet tõhusamalt ajastada.
Hetkel rakendatakse Eestis visuaalsel vaatlusel põhinevat taimekahjustajate leviku hoiatussüsteemi (https://tase.etki.ee/). Enamike patogeenide leviku varajaseks tuvastamiseks see süsteem ei sobi, kuna nakatumisest kuni haigussümptomite ilmumiseni kulub mitu nädalat. Haigussümptomite ilmumisel on seen taime juba koloniseerinud.
Lehehaigusi põhjustavad seenpatogeenid levivad enamasti õhu kaudu. Nende leviku takistamiseks on kasutusel nii ennetava kui raviva toimega fungitsiidid. Ennetav tõrje on efektiivne enne patogeeniga nakatumist, sh vahetul kokkupuutel seeneeostega, kuid töötluste täpseks ajastamiseks puuduvad lahendused.
Projekti käigus paigaldati Burkard ja Rotorod eosepüüdjad kahele talinisu põllule. Eosepüüdjate abil kogutud taimehaiguste eoste proovid analüüsiti Eesti Maaülikooli laboris. Tuvastati nisu helelaiksuse (Zymoseptoria tritici) ja pähiku fusarioosi (Fusarium spp) eoste levik ja kontsentratsioon õhus.
2021. aastal SoildiverAgro projekti raames kogutud Burkard eosepüüdja andmete põhjal töötas Rothamstedi Instituut välja esmase mudeli nisu helelaiksuse ja pähiku fusarioosi leviku kohta. 2025. aasta märtsist kuni mai lõpuni kogutud andmete põhjal täiustati ja hinnati mudeli esialgset versiooni, et aru saada, kas metoodika sobib meie regioonis laialdaseks rakendamiseks ja arendamiseks. Regioonipõhine mudel annaks põllumehele info, millal on õige aeg haigustõrjet teostada.
Valesti ajastatud 1000 hektari fungitsiidiga töötlemine tähendab ligikaudu 40 000 eurot üleliigselt kulutatud raha. Samas õigesti ajastatud pritsimine suurendab teravilja saagikust ja parandab saagi kvaliteeti.
Näiteks selgus 2021.aasta pilootuuringus, et põllumajandustootja teostas katsepõllul jahukaste ennetava tõrje harjumuspärasel ajal, aga jahukaste lööbis sel aastal erakordselt vara. Seega ennetava toimega fungitsiid patogeeni levikut ei pidurdanud ning taimikut tuli pritsida raviva toimega preparaadiga. See põhjustas majandusliku kahju lisaks fungitsiidi kulule ka läbi saagikao ja kvaliteedi languse.
Hetkel teostatakse haigustõrjet peamiselt fungitsiiditootjate poolt välja töötatud skeemidele, mis ei pruugi olla kooskõlas Eesti regiooni tegeliku vajadusega. Keskkonnakoormuse seisukohast tähendab valesti ajastatud tuhande hektari vilja pritsimine 500 liitrit asjatult loodusesse paisatud kemikaali.
*Pilootuuring antud teemal viidi läbi Horisont2020 projekti SoildiverAgro raames. Ettekannet pilootuuringu kohta on võimalik järele vaadata siit: https://metk.agri.ee/en/network-innovate-regenerative-agriculture.
**2023. aastal kaitsti Eesti Maaülikoolis bakalaureusetöö „Nisu helelaiksuse leviku dünaamika Eesti tingimustes“ Lõputööd on võimalik lugeda siit: http://hdl.handle.net/10492/8162.
Eesti ja Inglismaa
MTÜ Põllukultuuride klaster
21.06.2024 – 31.05.2025
110761,12 €
Projekt on rahastatud uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetusest, mis on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” tegevuse alaliik.
