Lämmastiku kadude jälgimine, modelleerimine ja kadusid vähendavate strateegiate väljatöötamine

NitroScope modelleerib lämmastiku liikumise dünaamikat Euroopas ja arendab Euroopa lämmastiku andmebaasi.

30.11.2025

Autor Roosi Soosaar

Sissejuhatus

NitroScope kogub seirekohtade ajaloolised ja reaalaja andmed, et hinnata lämmastiku kao ulatust põllumajanduses. Selleks kasutatakse tipptasemel andureid, modelleerimist ning põldkatseid. Tulemuste põhjal töötatakse välja kogu Euroopat hõlmav lämmastiku andmebaas ja lahendused lämmastikväetiste tõhusamaks kasutamiseks.

Ainult 30–50% põllukultuuridele antud lämmastikväetistest omastatakse taimede poolt, samal ajal kui 50–70% lämmastikust kaob nitraadina (lämmastiku leostumine) või gaasiliste emissioonidena (ammoniaak, dilämmastikoksiid), põhjustades põhjavee reostust ja kasvuhoonegaaside emissiooni.

Lämmastikuga seotud andmete kogumine ja modelleerimine on Euroopa Liidus killustunud, mistõttu pole olnud võimalik arvutada täpset üleeuroopalist lämmastiku bilanssi ja rakendada tõhusaid meetmeid lämmastiku kao vähendamiseks.

NitroScope projekti raames kogutakse Euroopa erinevatest seirekohtadest asukohapõhised lämmastiku kao andmed kasutades lähi- ja kaugseire süsteeme ja seirekoha ajaloolisi andmeid.

Uuritakse lämmastikväetiste kasutamise ja erinevate mulla majandamise praktikate mõju saagikusele ja keskkonnale.

5 pilootala – kahe kasvuperioodi jooksul kogutakse ööpäevaringselt kõrgsageduslikke andmeid mulla, taimede ja atmosfääri lämmastiku dünaamika kohta, kasutades tipptasemel andurite võrgustikke, automaatseid gaasivookambreid ja kaugseire tehnoloogiaid. Pilootaladel mõõdetakse lämmastiku kadu väetiste kasutamise tõhususe hindamiseks ning katsetatakse erinevaid mulla majandamise praktikaid, et täiustada piirkondlikku lämmastiku bilansi mudelit ja anda paremaid soovitusi.​

9 intensiivset seirepunkti: kahe kasvuperioodi jooksul kogutakse andurite võrgustiku kaudu andmeid lämmastikväetiste mõju kohta mullale, saagile ja keskkonnale. Katsetatakse kohalikele oludele sobivaid lämmastiku kao vähendamise strateegiaid.

100 piirkondlikku andmekogumispunkti: erinevatest mulla, kliima ja põllukultuuride kasvatustingimustest kogutakse laiapõhjalisi andmeid mulla, põllukultuuride ja kohaliku kliima kohta, et oleks esindatud Euroopa põllumajanduse mitmekesisus. Teavet kasutatakse lämmastiku majandamise mudelite kalibreerimiseks ja valideerimiseks ning selleks, et soovitused vastaksid konkreetsetele piirkondadele.

Projekti eesmärgi

  • Jälgida, modelleerida ja vähendada lämmastiku kadu põllu-, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Selleks kasutatakse ühtlustatud seiret, kõrgtehnolooglisi andureid ja modelleerimist.
  • Luua Euroopa lämmastiku andmebaas, kuhu on integreeritud ajaloolised, katsealadelt kogutud ja modelleeritud andmed.
  • Arendada, kalibreerida ja valideerida mulla-taime koostoime mudeleid ning hübriidseid masinõppe raamistikke lämmastiku kao prognoosimiseks.
  • Optimeerida ja rakendada lämmastiku säästmise strateegiaid.

Partnerid

Universiteit Gent

Hahn-Schickard-Gesellschaft Fur Angewandte Forschung Ev

Centre Wallon De Recherches Agronomiques

Norges Miljo-Og Biovitenskaplige Universitet

Seinajoen Ammattikorkeakoulu Oy

Helsingin Yliopisto

Tartu Ulikool

Polytechneio Kritis

Geoponiko Panepistimion Athinon

Cà Colonna Srl - Societa Agricola

Fciencias.Id - Associacao Para A Investigacao E Desenvolvimento De Ciencias

Faculdade De Ciencias Da Universidade De Lisboa

Ceska Zemedelska Univerzita V Praze

Instytut Uprawy Nawozenia I Gleboznawstwa, Panstwowy Instytut Badawczy

The University Of Edinburgh

Mittetulundusuhing Pollukultuurideklaster

Institut Za Razvoj I Inovacije - Iri

Prinsus I.K.E. Technovlastos

Rheinland-Pfalzische Technische Universitat

Geosys

Leibniz-Institut Fur Gemuse- Und Zierpflanzenbau Grossbeeren/Erfurt Ev

Cesens Technologies Sociedad Es Limitada

Ena Symvouloi Anaptyxis G P

Fachhochschule Nordwestschweiz Ch Fhnw

Eidgenoessisches Departement Fuer Wirtschaft, Bildung Und Forschung

Periood

Oktoober 2025 – september 2029

See projekt on rahastatud Euroopa Liidu Euroopa Horisont teadus- ja innovatsiooniprogrammist lepingu numbri 101218902 alusel.

Avaldatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu ega Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti (REA) seisukohti. Ei Euroopa Liit ega rahastav asutus vastuta nende eest.