Vanade viljakuivatite digitaliseerimine vähendab kuivatamiskulusid ja aitab täpsemalt määrata, millal portsjonkuivati partii on valmis.
Paljud viljakuivatid, mida põllumehed täna kasutavad, on ehitatud 10–20 aastat tagasi. Kuigi vanemad süsteemid töötavad üldiselt hästi, puudub neil tänapäevase tehnoloogia efektiivsus ja eelised.
Digitaliseerides neid kuivateid, on võimalik oluliselt vähendada kuivatamiskulusid. Eriti palju võidavad sellest uuendusest portsjonkuivatid, sest operaatorid peavad sageli ise ära arvama, millal partii on valmis.
Projekti raames arendati masinõppe mudel, mis ennustab portsjonkuivatis vilja kuivaks saamise hetke ning pidevkuivatis annab soovitusi vilja läbilaskekiiruse ning siseneva õhutemperatuuri kohta. Masinõppe mudelit arendadati selliselt, et see suudaks arvesse võtta kuivatustüklites õpitut ning muutuks tänu sellele iga tsükliga täpsemaks.
Mudel võtab arvesse järgmiseid andmeid:
2024. aastal koguti andmeid viiest Eesti portsjonkuivatist, kahest Läti portsjonkuivatist, KEVILI Rõngu terminalkuivatist, ning kahest METK-i seemnekuivatist.
Riistvara komponentide arv sõltub kuivati suurusest ja tüübist. Lisaks füüsilisele konfiguratsioonile võetakse iga kuivati puhul arvesse ka ühe tsükli pikkust, kuivati mahtu ning õhu läbivoolu. Mudel kohandub iga kuivati töö eripäradele vastavalt.
Projekti raames alustati kuivati kaugjuhtimissüsteemi arendamisega, mille abil saab kuivati operaator kontrollida elektrimootorite tööd mobiilsest seadmest ning vajadusel käivitada automaatprogramme.
Energiasääst
Kasvõi paariprotsendine ülekuivatamine tähendab suurenenud energiakulu. 2023. aastal läbi viidud pilootkatse 27 m3 portsjonkuivatis näitas, et ühes tunnis tarbib kuivati keskmiselt kütust umbes 40 liitrit 85° siseneva õhutemperatuuri hoidmiseks. Ühes tunnis on mootorite elektrikulu 17,5 kWh. Üldiselt soovivad kokkuostjad vilja niiskusega vahemikus 11-14%. Kaera niiskuse langetamiseks pilootkuivatis 14%-13% kulus 20-30 minutit. Tatra niiskuse langetamiseks pilootkuivatis 14%-13% kulus keskmiselt 30 min. Herne niiskuse langetamiseks 14%-13% kulus keskmiselt 2 tundi. Seega selles kuivatis võiks säästa iga tsükliga ühe kuni nelja tunni jagu elektrienergiat ja kütust kui ei toimu 1-2% ülekuivatamist (olenevalt kultuurist).
Majanduslik mõju
2023. aasta elektri ja vedelkütuse hindade põhjal arvutati pilootkuivati energiasisendi töötunni hinnaks umbes 45 eurot. Lisades valemisse amortisatsiooni ning soetusinvesteeringu, tuli kuivati tunnihinnaks üle 60 euro. Portsjonkuivatid, mis töötavad ööpäevaringselt, jõuavad hooaja jooksul läbi lasta sõltuvalt kuivati ahju võimsusest umbes 40 kuivatitäit. See tähendab, et ühel hooajal võib targalt kuivatades ulatuda sääst eelmainitud kuivati tüübi ning parameetrite korral kuni 4000 euroni.
Efektiivne ajakasutus ettevõttes
Juuli, august ja september on põllumajandussektoris kõige kiirem aeg. Kaugjuhtimisüsteemi abil on võimalik operaatoril täita kuivatist eemal teisi tööülesanded ja tulla kuivatisse ainult kontrollmõõtmisi tegema vastavalt mudeli ennustatud ajale.
Keskkonnahoid
Energiaallikad, mida viljakuivatites kasutatakse on elekter, gaas, diisel, põlevkiviõli ja puit. Näiteks ühe liitri diisli põletamisel tekib erinevate allikate alusel keskmiselt 2,7 kg CO2 . 27 m3 mahutavusega kuivati võib ühes tunnis tarbida kuni 40 liitrit kütust. Üks tund ülekuivatamist tähendab 108 kg CO2. Neljakümne kuivatitäie peale võib liigse kuivatamise tulemusena CO2 kogus ulatuda kuni 4,3 tonnini. Seega on täpse kuivatamise puhul CO2 jalajälg tonnides väiksem.
Eesti ja Läti
MTÜ Põllukultuuride klaster
21.06.2024 – 31.05.2025
111111,11€
Roosi Soosaar
+372 5373 1509
rose@soilprotection.earth
Projekt on rahastatud uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetusest, mis on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” tegevuse alaliik.
